Friday, November 2, 2012

Blastoff


Väljas on talviselt karge. Lööb täiesti selgeks, nagu hingaks aurustatud piparmünti. Lumelõhn, talveootuse ärevus, mäetoimetamised ja kõik see muu hea. Äge kuidas inimestel on seotud nii palju emotsioone ja mäletusi lõhnatajuga. Ja need mälestused on tunduvalt tugevamad säilima, kui nähtu, kuuldu ja muu kogetu põhjal omandatud.
Sniff, and you´ll know all about it.
Igatahes: Keijo teeb online check-in(töö kiire ja korralik), läbime turvakontrolli ning siis tõmbabki juba reaktiivmootorite tekitatud kiirendus selja mõnusasti vastu nahkistet. Mitte, et istmed lõhnaks aga see tunne on millegipärast seotud vabadusega. Selle sama väärtusega mida võib vist nimetada inimese üheks kõige kallimaks omandiks.
Väärtusest rääkides pakutakse hommikusöögiks pirukaid ja kohvi. Suure saare/punase mandri peal oli tavaks selline turundusnipp, mis ütles: best value for your money. Hetkeseisuga tundus see lihtne lüke, ka nii lühikese lennu puhul, eelnimetatud fraasi toetavat. Vähekene nokkimist hilja uinunud vara ärganud reisimeeste poolt, ning peatselt maandubki teraslind Münhenis.
Ümberistumiste vahel käe jope põuetaskusse torganud leiab sealt eelmisel päeval rendist võetud sõiduki registreerimisdokumendid. Veel üks tõus, lõunasöök ja maandumine ning Lissaboni lennujaama postkontori vahva prillidega papi aitab hädast välja ning postitab vajamineva tagasi kodupoole. Palka tehtud töö eest ilmselt ei saa, sest renditähtaeg läheb mõned päevad üle enne, kui vajaminevad paberid kohale jõuavad. Jääb loota, et peale postikulude hooletuse eest lisaks ei tule maksta.
Õues on umbes teesärgisoe ja peale väikest majandamist sõidame, viiekümnekohalise bussiga kummide kriiksudes, mööda kurvilist teed Peniche poole. Tegelikult ei kurda, kui elusalt kohale saab siis äkki jõuab veel õhtuks vettegi.
Tervetena kohale jõudnud saame lehvitada loojuvale päikesele. Mitte, veel.
Võtsime rahulikult ja kulutasime surfipoes oma uute laudade valimiseks niipalju aega, et tehtud otsus pärast rõõmu valmistaks. Investeeritud aja ja laudade suhe peab paika, näevad äraütlemata kihvtid välja. Hostelisse, väike jalutus võileiva järele, lainecheck rannas ja ära magama. Pikk päev, ärev öö...

No comments:

Post a Comment