Excited

Rõõmsalt piiksudes andis ilusat sinist värvi telefon märku hommiku saabumisest. Kellaseierid näitasid antud hetkel seitsekoma midagi. Ajas kiirelt püsti ja vaatas välja. Taevas oli mõnusasti selge. Päike pistis kõrvaotsad parasjagu üle horisondi ääre ja tervitas sooja paiga.
Hambapesu, lonks vett ja kalipso seljas tatsas selgekskäidud rada, suunaga kohina poole.
Sessioon oli kvaliteetne, saime väikese klipigi äkki.
Kiire patareide laadimine mõnusa hommikusöögi arvelt, ja kahe võiduni pirjard, kuni kalipso sooja tuule käes tahenes. Lõunane sessioon, mis viis sõbrad mööda randa, üle kivide kalju otsa ning teiselt poolt alla, salakohta ´´the secrets.´´
Tegelikult teavad sellest kõik, aga kuna ta on tubli viieteist minutilise jalutuskäigu kaugusel siis on spot tavaliselt üsna tühi. Lained jäid küll keskmiselt selliste pooleteise meetriste tillude klassi, aga lõbus oli igatahes. Kühveldasime kuni õla ja seljalihastest igasugune jõud kadus ning lasime seejärel lainetel randa lükata.
Lõunane tankimine, natukene muusikat ja pikutamist. Kui termoülikond jälle kord niiskusest vabanenud oli läks uuesti minna. Veel ühele sessioonile valge aja lõpust. Päikeseloojanguga ja puha.
Kvaliteetpäev, näod naerul, lihased läbi.
Igasugune ajataju on kadunud. Vahel tuletab meelde desktopil olev oranz kalendriaken, et just nüüd on antud numbriga päeva kord, kuid ega seegi suuremat tähendust ei oma. Lihtsalt veel üks, seniks kui. Mingismõttes mõnus, samas võibolla ohtlik.
Sest just nüüd äkki ongi homme see päev, kui läheme Lissaboni oma autole järele, et siis vahvalt mööda rannikut alla trippida. Hetkel tundub ülepea uskumatu, et aeg nii kiiresti on läinud. Ja lisaks eelnevale valitseb tugev reisiärevus. Oot aga ongi ju tripil, mis toimub? Tegelikult läheb kõik hästi. Lihtsalt, et kui nüüd mingi aja ei peaks õnnestuma kuulda, tähendab see, et pole lihtsalt võimalust infot üles või akusid täis laadida.
Ahjaa, broneerisime endale mootorsõiduki üheksateistkümneks järgnevaks päevaks. Mahtuniversaal, kodu ratastel!