Keeltekool

Asjad on üldjoontes rahulikud. Sööb, magab, surfib ja siis korduse peal sama juttu uuesti. Paaril päeval oli mõnusasti soe, sai rannas särgigi ära võtta. Leevendab vähe kalipsopäevitust ja pehmendab võrukaela staatust. Muidu vihkame Keijoga teineteist tagasihoidlikult. Nagu ta ikka vähe pikemal reisil kombeks on. Samas mitte piisavalt, et päris lahti saada tahaks. Terariistasid ja tulirelvi padja all ei hoia.
Ilmad on natukene jahedamad kui varem ja swell lükkab järjest pirakamaid laineid randa. Samas Novembrikuu kohta pole paha, vesi on endiselt veel 19.
Hostelis on kihvt koristaja/köögitädi. Selline rõõmsameelne vanem daam, koguaeg jutustab. Me siis räägime vastu, keegi teineteisest aru ei saa.
A piim on kohalikus keeles muidu ´´Leite, Laranja - apelsin ja Abrigado on aitäh. Viimase saime selgeks tegelt kunagi ammu kui pervo Mardi ja Veikoga siin käisime, vajas vähe ülekordamist lihtsalt. Pudru kohta õppis hommikuse vestluse ajal ühe sõna, aga see ei tule hetkel meelde. Võibolla siis ei õppinud ka, polegi koolis vist kunagi väga säranud. Kehaline oli okei.
Peace out.